VENE MUUSEUM

Vene muuseum on Venemaa esimene riigimuuseum, mis asustati 1895ndal aastal keiser Nicholas II poolt Peterburis. Külastajatele avati muuseum 1898ndal aastal.

Muuseum koosnes vägapaljudest erinevatest maalidest ja mõned neist kutsusid ka vaatama, aga kahjuks enamus neist jättis mind külmaks ja ei olnud just kõige meeldivam külastus mitmeid tunde seal ringi jalutada ja endaarvates samasuguseid maalinguid vaadata.

Muidugi muuseum isenesest oli väga kaunis ja väga kõrgete lagedega, aga lihtsalt mitte minu stiili ja ei pakkunud erilist huvi.

TALVEPALEE

Talvepalee on Peterburi kesklinnas asuv Venemaa keisrite endine palee. Palee on osa Paleeväljakut ümbritsevast hoonetekompleksist ning tänapäeval on Talvepalee osa Ermitaaži hoonetekompleksist.

Talvepaleed külastasime samuti 24ndal aprillil.

Hoone on suurepärane näide vene barokkarhitektuurist. Talvepalee ehitati aastatel 1754–1762 itaalia arhitekti Bartolomeo Rastrelli projekti järgi.

Nagu Ermitaažki, oli Talvepalee väga luksuslik ning igal pilgul oli näha rikkust ja ohtralt ornamente, et ikka teiste seas silma paista. 

Talvepalee meeldis mulle väga, aga selle külastamise ajaks olin juba näinud nii paljut ja ei tekkinud nii suuri emotsioone kui Ermitaažiga.

 

KATARIINA PALEE

Katariina paleed külastasin samuti 25.ndal aprillil, viimasel päeval Venemaal viibides.

Suur Katariina palee on pühendatud Katarina I-le. Palee ehitati tema ja Peeter I tütre Jelizaveta Petrovna ajal ja see on arhitekt Rastrelli meistritöö. Katariina palee on Peeter I kingitus oma naisele.

Katariina palee on tuntud oma fassaadide, massiivsuse ja kullatud kuplite tõttu. Olles eelneval päeval käinud Ermitaažis ootasin natukene rohkem, aga jäin selle külastuskäiguga siiski rahule.

ERMITAAŽ

Ermitaaž on muuseum Venemaal Peterburis Neeva jõe kaldal. Külastasin seda 24ndal aprillil klassieksursioonil ning see on üks maailma suurimaid ja vanimaid muuseume. 

Ekspositsioonis on üle 3 miljoni eksemplari. Näitus paikneb 400 saalis ja ruumides, mille üldpindala on üle 10 ha. Ermitaašis on maailma suurimad itaalia, prantsuse, madalmaade, hispaania, inglise jt. rahvaste kujutava kunsti teosed.

Kuulsamad autorid on: Caravaggio, Francesco Casanova, Paul Cézanne, Leonardo da Vinci, Jacques-Louis David, Edgar Degas, Paul Gauguin, Filippo Lippi, Henri Matisse, Claude Monet, Pablo Picasso, Pierre-Auguste Renoir, Rembrandt, Peter Paul Rubens, Tizian, Vincent van Gogh, Jacob van Ruisdael, Diego Velázquez ja Paolo Pagani.

Ermitaaž on võrratult kaunis ning selle massiivsus lummas mind. Külastada nii suurt muuseumi, mille vaatamine pakkus huvi ja iga tuba oli väga huvitava kujundusega. Eriti kuna enamusasjad olid ülekullatud ja kõik nägi väga luksuslik välja.

Järgnev pilt on üks mu lemmikutest. See näitab Ermitaaži massiivsust ja luksust ning pimedus teeb selle veel kaunimaks.

 

Ermitaaži külastusel kõige meeldejäävamateks asjadeks olid laed, need olid kõik kullast ja kaunistustega. Ühel toal oli isegi põrandale tehtud samakujuga ornamendid, mis kaunistasid lage.

Ermitaaž on samuti koht, kus kõik kellel võimalik võiksid oma elu jooksul kasvõi korra käia.

KUMU

Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris

 

Külastasin ülalpool väljatoodud näitust 17-ndal aprillil. Teoste kunstnikud olid järgmised:

1)AES + F

2)Tobias Bernstrup

3)Billeneeve

4)DeStudio

5)Gottfried Helnwein

6)Toomas Kalve

7)Laurentsius

8)Peeter Laurits

9)Kris Lemsalu

10)Mark Raidpere

11) Ene-Liis Semper

13)Andres Tali

14)Anton Vill

15)Toomas Volkmann

16)Winny Puhh 

 

Teosed on päritud järgmistest kogudest:

1)Eesti Kunstimuuseum

2)Tartu Kunstimuuseum

3)Andréhn-Schiptjenko galerii

4)Moskva Multimeediakunsti muuseum erakogud

Kuraatoriteks:

Eha Komissarov ja Kati Ilves

 

Enne näitusele minemist toimus tatoveeringute maalimine kehale, mis aitas hämmastaval kombel tekitada minus uudishimu ja huvi antud näitust külastada ja kaasa mõelda. 

Esimeseks vaadeldavaks eksponaadiks oli ühest  jalast amputeeritud naine, kes näitas, et karkudel käimine ei takista elada oma elu täisväärtuslikult.

 Teos pani mind mõtlema tänapäeva ühiskonna üle, naerdakse nende üle kes on erinevad, aga ei mõelda sellele, kui raske võib neil olla tegelikult. Igapäev üritada sulanduda massi ja tegema tavapärasi tegevusi, aga seda kõike raskendatud moel.

Kogu näitus oli keskendunud igapäevastele tänapäeva asjadele, mille sees me elame ja millega on vaja toime tulla. 

Ma ei ole just suurim kunstihuviline ja vabast ajast näitusi pole külastanud kuid seda näitust külastaksin ka mõni teine kord.  Näitus pani mind mõtlema tänapäeva elu üle, inimestel puudub sallivus ning on vägaväheseid, kes on uhked erinevate ja teistsuguste üle. 

 

Tänavapildis on kõik üks suur hall mass ja iga inimene tegeleb enda asjadega, teistest aga ei tehta välja.

See on näitus mida soovitan kõigil, igas vanuses inimestel, külastada.